Maasoojuspumbad

Maasoojuspump kasutab hoone kütmiseks maapinda salvestunud soojusenergiat ning kannab selle üle küttesüsteemis ringlevale veele. Nii saab sama süsteem kütta ruume ja valmistada sooja tarbevett ning sobiva lahenduse korral kasutada ka hoone jahutamiseks.

Maasoojuspump sobib eramaja kütmiseks nii uue hoone puhul kui ka olemasoleva küttesüsteemi uuendamisel. Seda saab ühendada näiteks põrandakütte või radiaatoritega. Erinevalt õhk-vesi soojuspumbast ei sõltu maasoojuspumba soojusallika temperatuur otseselt välisõhu temperatuurist, mistõttu on selle töö kütteperioodil stabiilsem.

Hilarise valikus on CTC maasoojuspumbad, mille seast leiab erineva võimsuse ja tehnilise lahendusega seadmeid nii eramutele kui ka suurema soojusvajadusega hoonetele.

Kuidas maasoojuspump töötab?

Maasoojuspump ammutab soojusenergiat maapinnast, kuhu on salvestunud nii päikesest kui ka maapõue soojusest pärinev energia. Soojus kogutakse maakontuuri kaudu ning kantakse soojuskandja abil soojuspumpa. Seadme külmaainering ja kompressor tõstavad selle energia temperatuuri tasemele, mida saab kasutada hoone kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks.

Maapinna temperatuur muutub aasta jooksul vähem kui välisõhu temperatuur. Seetõttu saab maasoojuspump kasutada suhteliselt stabiilse temperatuuriga soojusallikat ning töötada tõhusalt ka külmematel talveperioodidel.

Kui soovid tutvuda ka teiste Hilarise valikus olevate soojuspumpade ja nende võimalustega, vaata lähemalt meie soojuspumpade valikut.

Maasoojuspump uude või olemasolevasse majja

Maasoojuspump sobib erineva suuruse ja vanusega hoonetele. Sobiva küttelahenduse leidmisel tuleb arvestada hoone soojusvajaduse ja olemasoleva küttesüsteemiga.

Uue maja puhul saab maakütte lahenduse kavandada juba ehituse alguses. Nii on võimalik ühendada soojuspump hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee valmistamisega. Madalatemperatuuriline põrandaküte sobib maasoojuspumbaga hästi, kuid süsteemi on võimalik kasutada ka radiaatorküttega.

Olemasolevas majas ei tähenda maasoojuspumba paigaldamine automaatselt kogu küttesüsteemi väljavahetamist. Soojuspumpa võib olla võimalik ühendada olemasolevate radiaatorite ja torustikuga, kuid enne tuleb hinnata nende sobivust ning vajalikku küttevee temperatuuri.

Maakollektor või maaküttepuuraugud?

Maasoojuspumba soojusallikana saab kasutada horisontaalset maakollektorit või vertikaalseid maaküttepuurauke. Mõlemad lahendused võimaldavad ammutada maapinda salvestunud energiat, kuid nende rajamise tingimused ja tehnilised võimalused on erinevad.

Horisontaalne maakollektor paigaldatakse maapinna alla suhteliselt väikesele sügavusele. Selle rajamiseks on vaja piisavalt vaba krundipinda, kuhu saab paigaldada vajaliku pikkusega kollektoritorustiku. Lahendus sobib eelkõige suurema krundiga hoonetele, kus pinnase omadused ja olemasolev haljastus võimaldavad kaevetöid teha.

Vertikaalsed maaküttepuuraugud rajatakse sügavale maapinda ning need võtavad vähem horisontaalset krundipinda. Puuraukude sobivus ja vajalik sügavus sõltuvad geoloogilistest tingimustest, hoone energiavajadusest ning muudest tehnilistest asjaoludest.

Maakontuuri rajamisel on oluline arvestada, kui palju soojusenergiat maapinnast pikaajaliselt ammutatakse. Kui maakontuur on hoone soojusvajaduse jaoks liiga väike või valesti dimensioneeritud, võib maapind aastate jooksul liigselt jahtuda. See omakorda vähendab süsteemi efektiivsust ja võib mõjutada soojuspumba töökindlust.

Seetõttu tuleb maakollektori või puurkaevude vajalik pikkus ja võimsus arvutada vastavalt hoone energiavajadusele ning pinnase või geoloogilistele tingimustele. Korrektselt dimensioneeritud maakontuur võimaldab maapinnal talletunud soojusenergiat kasutada pikaajaliselt ja tagab kogu küttesüsteemi tõhusa töö.

Kuidas valida õige võimsusega maasoojuspump?

Maasoojuspumba võimsust ei saa valida ainult hoone pindala järgi. Oluline on teada hoone tegelikku soojuskadu ning arvestada küttesüsteemi, vajaliku küttevee temperatuuri ja sooja tarbevee tarbimisega.

Lisaks seadme võimsusele tuleb arvestada ka maakontuuri võimekusega. Soojuspump ja maakontuur peavad moodustama tervikliku süsteemi, mis suudab hoone energiavajaduse katta ka külmematel perioodidel.

Erinevate mudelite võrdlemisel tasub vaadata seadme tehnilisi andmeid ning soojustegurit konkreetsetes töötingimustes. Samuti tuleb arvestada, kas soojuspumbal on integreeritud tarbevee valmistamine, millist lisakütet kasutatakse ning milliseid küttesüsteemi komponente on vaja.

Maasoojuspump koos olemasoleva küttelahendusega

Maasoojuspump võib töötada hoones peamise kütteseadmena, kuid seda saab vajadusel kasutada ka koos olemasoleva katla või muu soojusallikaga. Selline lahendus võib olla mõistlik näiteks juhul, kui soovitakse olemasolevat küttesüsteemi järk-järgult uuendada või säilitada senine kütteseade lisaküttena.

Hübriidlahenduse puhul saavad soojuspump ja teine kütteallikas töötada koos vastavalt süsteemi seadistusele ning hoone soojusvajadusele. Milline lahendus on konkreetse hoone puhul kõige mõistlikum, sõltub olemasolevast küttesüsteemist ja kasutatavatest kütteseadmetest.

Maasoojuspumba hooldus

Regulaarne hooldus aitab säilitada maasoojuspumba energiatõhusust ja töökindlust ning pikendada seadme kasutusiga. Hoolduse käigus kontrollitakse soojuspumba ja küttesüsteemi tööd ning hinnatakse nende seisukorda.

Maakontuur on üldjuhul pika kasutuseaga süsteemiosa, kuid ka selle tööd ja soojuskandja seisukorda tuleb vajadusel kontrollida. Korrapärane seadme hooldus aitab avastada võimalikud probleemid enne, kui need mõjutavad küttesüsteemi tööd.

Hilaris pakub enda poolt müüdavatele maasoojuspumpadele hooldust ja remonti. Loe lähemalt soojuspumpade hoolduse kohta.

Millist maasoojuspumpa valida?

Hilarise valikus on Rootsi tootja CTC maasoojuspumbad. CTC lahenduste valikust leiab nii integreeritud akupaagiga tervikseadmeid kui ka eraldi juhtautomaatikaga ühendatavaid soojuspumpasid. Nii on võimalik leida sobiv lahendus erineva suuruse ja küttelahendusega hoonetele.

CTC maasoojuspumpade puhul on võimalik valida erinevate seadmete ja süsteemikomponentide vahel vastavalt hoone soojusvajadusele ning sooja tarbevee tootmise vajadusele. CTC süsteemides kasutatakse muu hulgas integreeritud akupaagilahendusi ja läbivoolul põhinevat sooja tarbevee valmistamist, kuid täpne lahendus sõltub valitud mudelist.

Tutvu lähemalt CTC maasoojuspumpade valikuga.

Leiame sinu hoonele sobiva maasoojuspumba

Sobiva maasoojuspumba valimisel tuleb arvestada hoone soojuskao, küttesüsteemi, sooja tarbevee vajaduse ja maakontuuri rajamise võimalustega. Terviklik lahendus peab sobima nii hoone energiavajaduse kui ka krundi tingimustega.

Hilaris aitab valida sobiva CTC maasoojuspumba ning leida hoone vajadustele vastava küttelahenduse.

Kui soovid leida oma hoonele sobiva maasoojuspumba, võta meiega ühendust ja arutame võimalikud lahendused läbi.